9.1 Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppesse.
9.2 Üliõpilased jagunevad
õppevormi järgi:
– päevaõppe üliõpilane
– sessioonõppe üliõpilane
õppeastme järgi:
– bakalaureuseõppe üliõpilane
– magistriõppe üliõpilane
– doktoriõppe üliõpilane
õppekoormuse järgi:
– täiskoormusega õppiv üliõpilane, s. o üliõpilane, kes täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti.
– osakoormusega õppiv üliõpilane, s. o üliõpilane, kes täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti.
9.2.1 Üliõpilane määrab EBSi astudes ja kursustele registreerudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal. Koormuse määramise kinnitab ja kannab ÕISi ja EHISesse õppeosakond.
9.2.2 Vastavalt õppekava täitmise kumulatiivsele mahule määrab õppeosakond iga õppeaasta lõpul hiljemalt 31. augustil iga bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilase ning hiljemalt 30. septembril iga doktoriõppe üliõpilase õppekoormuse järgse staatuse – täiskoormusega õppiv üliõpilane või osakoormusega õppiv üliõpilane. Üliõpilane, kes on selleks päevaks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust täitnud kumulatiivselt vähem kui 50%, eksmatrikuleeritakse EBSi rektori käskkirjaga.
9.3 Ekstern
9.3.1 Ekstern on EBSi õppur, kellel on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi alla 30 EAP aastas ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.
9.3.2 Ekstern ei ole üliõpilane.
9.3.3 Eksterni ja EBSi suhted määratakse kindlaks eksterni ja EBSi vahelise lepinguga.
9.3.4 Eksternile laienevad õppekorralduseeskirjas õppetööga ja õppekorraldusega seotud õigused ning kohustused.
9.3.5 EBSil on õigus katkestada eksterni õpe rektori käskkirjaga, kui ekstern ei ole täitnud õppekorralduse eeskirja või ei ole tasunud õppemaksu.
9.4 Iseloomustamaks üliõpilase üldist akadeemilist edukust teatud perioodil kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (KKH), mis saadakse antud perioodi kõigi sooritatud õppeainete hindepunktide ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud õppeainete ainepunktide summaga. Oma õppesooritusi on üliõpilasel võimalik jälgida ÕISis.
9.5 Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks täissemestriks.
9.6 Üliõpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida igas kõrgharidusastmes kuni kaks semestrit. Sellele lisaks võib akadeemilisel puhkusel viibida järgmiselt:
1) tervislikel põhjustel kuni neli semestrit;
2) kaitseväeteenistuse korral kuni kaks semestrit;
3) lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
9.7 Akadeemilisele puhkusele omal soovil võivad kõigi kõrgharidusastmete üliõpilased minna alates teisest õppetööst osavõtu semestrist. Avaldusi saab esitada ainult kuni semestri 4. õppenädala lõpuni.
9.8 Akadeemilist puhkust ei arvestata üliõpilase õppekava läbimise nominaalkestuse hulka. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigust täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on:
1) keskmise, raske või sügava puudega isik või
2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või
3) akadeemilsel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
9.9 Akadeemilisele puhkusele saab minna üliõpilane, kellel ei ole õppemaksu võlga. Akadeemilisele puhkusele siirduvale üliõpilasele makstakse eelnevalt semestri eest tasutud õppemaks vastavalt lepingus kehtestatud määradele tagasi või arvestatakse ettemaksuks. Vastava taotluse lisab üliõpilane akadeemilise puhkuse avaldusele.
9.10 Üliõpilasel on õigus viibida lapsehoolduspuhkusel seadusega ettenähtud korras.
