3.1 Õppetöö alusdokument on õppekava, mis määratleb õpingute eesmärgid, õpiväljundid, õpingute struktuuri, õppeainete loetelu koos mahtudega ainepunktides, õpingute valikuvõimalused ja -tingimused, alustamise ja lõpetamise nõuded, peamise õppekeele ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised õppekeeled, nominaalse õppeaja.
3.2 Õppekavade ülesehitusele, sisule ja kvaliteedile esitatavad nõuded ning õppekavade avamise, haldamise ja sulgemise korra ärinduse ja halduse õppekavagrupis kehtestab Õppekava statuut. Õppekava väljatöötamist, arendamist ja selle täiendamiseks ettepanekute esitamist korraldab vastav õppeastme nõukogu, mille koosseisu kinnitab astmeõppe juhi ettepanekul EBSi rektor. Doktoriõppe õppekavanõukogu ülesandeid täidab EBSi teadus- ja arendusnõukogu. Õppekava ja selle muudatused kinnitab EBSi Senati ettepanekul Sihtasutuse Estonian Business School juhatus. Akadeemilisel prorektoril on õigus kehtestada õppekavas muudatusi üheks aastaks. Õppekava kantakse ÕISi ja Eesti hariduse infosüsteemi EHIS. Õppekava peab vastama Eesti kõrgharidusstandardile.
3.3 Ainekaart on õppeainet lühidalt kirjeldav infodokument, mis säilitatakse ÕISis. Ainekaart sisaldab õppeaine ametliku nime, koodi, mahu, eesmärgi, sisu lühiülevaade peamiste käsitletavate teemade osas, õpiväljundid, eeldusainete loetelu. Ainekaart koostatakse vastavas õppetoolis ja kinnitatakse õppetooli juhataja poolt. Ainekaart on aluseks vastava õppeaine kandmisele ÕISi.
3.4 Ainekaardi alusel koostatakse aineprogramm. Aineprogramm on õppeaine kirjeldus, mis sisaldab õppeaine ametliku nimetuse, koodi, mahu, eeldusainete (st õppeained, mille eelnev läbimine on antud õppeaine õppimise eelduseks), auditoorse töö ajakava ja teemade loetelu, iseseisva töö ajakava ja kirjelduse, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid, põhilise õppekirjanduse loetelu. Aineprogrammi koostab õppeainet õpetav õppejõud ja kinnitab vastava õppetooli/lektoraadi juhataja või tema poolt määratud juhtiv õppejõud. Aineprogrammid säilitatakse ÕISis.
3.5 Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks, valikaineteks ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mille edukas läbimine on EBSi lõpetamise eelduseks. Valikaine on vabalt valitav aine õppekavas etteantud aineplokist. Vabaaine on üliõpilase poolt vabalt EBSi või mõne teise tunnustatud kõrgkooli mistahes õppekavast valitav aine, mis ei kuulu üliõpilase õppekavaga määratud kohustuslike ainete ja valikainete hulka. Vabaaine valimiseks peavad olema sooritatud selle aine eeldusained. Valik- ja vabaained valib üliõpilane vastavas õppekavas nõutud mahus ja tingimustel.
3.6 Õppeaine mahtu määratakse Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) ainepunktides. Ainepunkt (EAP) on õppemahu arvestusühik. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas.
3.7 Õppekorralduse ajaliseks aluseks on akadeemiline kalender, mis määratleb kuupäevaliselt õppeaasta kulgemise ja õppetegevusega seotud tähtajad. Järgmise õppeaasta akadeemilise kalendri kinnitab akadeemiline prorektor hiljemalt märtsi kuu lõpuks.
3.8 Auditoorne töö jaguneb kahele semestrile (sügis- ja kevadsemester), mille kestus on üldjuhul 16-19 õppenädalat. Semester lõpeb põhieksamisessiooniga, mille kestus on kuni 3 nädalat ning järeleksamisessiooniga, mille kestus on kuni 2 nädalat.
3.9 Auditoorset õppetööd ei toimu jõuluvaheajal ja suvevaheajal.
3.10 Õppepraktika toimub üldjuhul kahe õppeaasta vahel.
3.11 Õppetöö kvaliteedi tagamise huvides küsitakse üliõpilaselt tagasisidet regulaarsete küsitluste abil.
