Riiklikku õppelaenu õigus saada nii täis- kui ka osakoormusega õppival üliõpilasel.
Õppelaenu on õigus saada igal kõrgharidusastmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses. See tähendab, et laenu on õigus saada nii mitu korda, kui mitu aastat kestab nominaalõppeaeg.
NB! Ettevõtluse ja ärijuhtimise kaugõppes 3,5 aastat. Sellega seoses peavad üliõpilased arvestama, et riikliku õppelaenu on võimalik saada ainult kolme aasta jooksul – st tegelikku õppeaja pikkust pangad laenu andmisel ei arvesta.
Akadeemilisel puhkusel olles õppelaenu taotleda ei saa.
Õppelaenu saab võtta õppeaasta jooksul ühe korra ajavahemikul 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.
Õppelaenu ei saa võtta õppurid, kes õpivad avatud ülikoolis ja kellel puudub üliõpilasstaatus (näiteks eksternid).
Kõik immatrikuleeritud üliõpilased kantakse üliõpilaste riiklikku andmebaasi (Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS), mille alusel pangad kontrollivad üliõpilase õppuristaatust. Avaldusi õppelaenu taotlemiseks saab reeglina esitada pankade kodulehtede kaudu.
Kui kõik laenu saamiseks vajalikud tingimused on täidetud, kantakse esmataotleja kontole laenusumma 1. oktoobril.
NB! Õppelaen on laen nagu iga teinegi.
NB! Täpsemat infot õppelaenu kohta saab pangast. Õppelaenu pakuvad Luminor, SEB, Swedbank